Maasikahooaeg on haripunktis, mis tähendab, et saabunud on parim aeg moosi keetmiseks, sest hinna ja kvaliteedi suhe on tarbijale parim, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Ühtlasi on maasikate korjamise aeg hea võimalus lastele teha esimene tööharjutus ja teenida esimene taskuraha. Seda peavad tähtsaks ka lapsevanemad.
«Mina tahaksin küll, et minu laps saaks põllu peal käia maasikaid korjamas. Ta saaks taskuraha teenida endale, ta näeb, et ei tule raha lihtsalt, et peabki tööd tegema, et tekiks tööharjumus lapsel. Need lapsed veel eriti, kes linnas korteris elavad, saaksid ka siin käia,» rääkis kolme lapse ema Ivika Kaldmaa.
Maasikate korjamine põllul on lastele kohane, aga tööandjad ütlevad otse, et nemad oma põldudele lapsi tööle ei võta, sest bürokraatia selleks on natuke liiga suur.
Nii töötavad Eesti suurima maasikakasvataja paarikümnel hektaril laiuvatel maasikapõldudel üle 70 ukrainlase, kellele on lähipäevil tulemas lisa. Lapsi seal enam tööle ei võeta.
«Lapsi tööle võttes on topeltorganiseerimine. Neid ei saa rakendada pikka päeva, siis ma peaksin ühe täiskasvanu asemel organiseerima kaks või kolm last, kes vahetuvad kindlatel kellaaegadel,» põhjendas OÜ Kindel Käsi omanik Helen Kaskema.
Samal arvamusel on Võrumaal 12 hektaril maasikaid kasvatav Peebu-Saksa talu perenaine Ülle Kaaristo. Läinud aastal jäi tal töötajate registris tööle vormistamata kolm last, kes jõudsid põllule hiljem. Parasjagu kontrolli teinud maksuamet algatas väärteomenetluse ja määras trahvi. Nüüd ta enam lapsi tööle ei võta.
«Ma võtan pigem paar ukrainlast tööle kui lapse, sest nemad teevad seal mõne tunni tööd ja ma pean vormistama ta samamoodi tööle nagu täiskasvanud, kes teeb võib-olla päev otsa tööd. Raamatupidajale on see selline koormus,» rääkis Kaaristo.
«Eestis on ühetaoline maksustamise süsteem. Vahet ei ole, oled sa noor või vana, tulu on tulu ja maksud tuleb maksta,» kommenteeris maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.
Kui tööandjad ütlevad, et laste kaasamisega on proportsionaalselt tööviljakusega liiga palju bürokraatiat, siis maksuametis öeldakse, et tegelikult on süsteem aastatega just lihtsamaks läinud.
«Varem pidi tööandja ise mitme asutusega suhtlema, nüüd piisab ainult sellest, et ta registreerib noore ise töötajate registris ja ametkonnad suhtlevad ise omavahel. See on kindlasti elu lihtsamaks teinud neil,» selgitas Liivamägi.
«See, mis praegu toimub, on päris hirmus — kasvatame siis seda lumehelbekeste põlvkonda, kes ei tea põllutööst mitte midagi,» kommenteeris Kaaristo.
Eestis tohivad alaealised töötada alates seitsmendast eluaastast. Seitsme- kuni 14-aastasid noori on Eestis 118 500. Neist ligi 1700 käib tööl.
15- kuni 18-aastaseid noori on Eestis ligi 50 000. Selles vanuses noortest käib tööl 9600 ehk ligi viiendik.
Laps vanuses seitse kuni 12 tohib õppeveerandi ajal tööd teha kaks tundi päevas, koolivaheajal kolm tundi päevas. 13- või 14-aastased noored tohivad õppeveerandi ajal teha tööd samuti kaks tundi, kuid vaheajal seitse tundi.
15- kuni 17-aastased noored, kes on põhikooli lõpetanud, võivad aga tööd teha juba kuni kaheksa tundi ööpäevas ehk nagu täiskavanudki. Samas ei tohi nad tööl käia summeeritud tööaja järgi ehk nad ei tohi töötada näiteks kümnetunnises vahetuses.
Sotsiaalministeerium kinnitab, et vaatab sügiseks üle alaealiste töötamise tingimused, kuid töötunnid ei muutu.
«Suuresti need tulevad ka rahvusvahelisest õigusest, kus Eestil ei ole nii suuri õigusi. On ju mõistetav, et rahvusvaheliselt alaealiste töötamine on kriitiline teema. Lapstööjõu vastu võideldatakse ja seetõttu ka lapstööjõu vastu on piirangud kehtestatud,» selgitas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrich.
«Kui te räägite põllumjanandustöödest, näiteks maasikate korjamisest, siis pigem võiks olla probleem töökeskkonna nõuetes. Paratamatult on nii, et alaealisi me peame kaitsma raskete tööde eest, peame kaitsma näiteks raskuste tõstmise eest, sundasendite võtmise eest rohkem kui täiskasvanuid ja nii see lihtsalt on,» lisas ta.